Info

Dvoraki klaviatuur ehk Dvoraki Lihtsustatud Klaviatuur (Dvorak Simplified Keyboard) või ka Dvoraki optimiseeritud klaviatuur on klaviatuuri laotus, mille loojaks oli õppepsühholoog August Dvorak (1894-1975). Dvoraki klaviatuur võimaldab võrreldes Sholesi ehk QWERTY laotusega kiiremat ja täpsemat trükkimist ning samas vähendab randme- ja näpuvalusid, samuti on Dvoraki laotust kergem õppida. Dvorak tuli oma uue klaviatuuriga välja aastal 1932 olles ennem uurinud põhjalikult seoseid keele ja klaviatuuril trükkimise vahel, vastukaaluks Sholesile, kes leiutas küll masinkirjutaja (1874 aastal koos QWERTY’ga) kuid rakendas nuppude paigutusele lausa tagurlikku ideoloogiat. Hiljem tuli Sholes küll välja QWERTY’st parema laotusega, kuid selleks ajaks läks Remingtonil juba QWERTY trükimasinate müük nii hästi, et ta Sholes’i “väikese muudatuse” tagasi lükkas.

dvorak_layout

Et parandada kiirust ja täpsust rakendas Dvorak mitut meetodit: Dvoraki klaviatuuri üheks keskseks terminiks on kodurida (home-row), mis on klaviatuuril kesmine rida ( rida, kus on A ). Kodurida on tähtis sellepärast, et normaalses puhkeasendis asuvad sõrmed justnimelt kodureal. Vasaku käe sõrmed asuvad nuppudel A O E U ja parema käe sõrmed H T N S ( qwerty klaviatuuril vastavalt A S D F ja J K N ; (või Ö)). Klaviatuuridel on tavaliselt nimetissõrmede all väikesed nupukesed, mille järgi saab kergesti klaviatuurile vaatamata oma sõrmed õigesti paigutada.

Seega on kodureale mõtet koondada kõik enamkasutatavad tähed, kuna nende trükkimiseks läheb vaja kõige vähem pingutust. Nuppudele klaviatuuril, milleni on sõrmedel pikk tee, on aga mõtekas paigutada tähed/sümbolid, mida kasutatakse kõige harvemini. Vokaalid ja Inglise keeles enamkasutatavad konsonandid (d, h, t, n ja s) asuvad kodureal ja vähemkasutatavad tähed/sümbolid on paigutatud klaviatuuri nurkadesse.

Teine tähtsam meetod on arvestada sõrmede tugevust klaviatuuril. Inimesel on tavaliselt tugevamateks sõrmedeks nimetis- ja keskmine sõrm, seega on nendega mugavam trükkida, ning väike sõrm/nimeta sõrm on nõrgemad ning neile langegu väiksem koormus. Kolmandana avastas Dvorak, et kui trükkimisel kasutab inimene kordamööda mõlemat kätt, tõuseb trükkimiskiirus ja oma klaviatuurilaotuse loomisel pööras Dvorak ka sellele tähelepanu. Lisaks kõigele nägi Dvorak oma kogemusest, et tema laotuse õppimine värskele algajale on kordades kiirem ja lihtsam.

Peale klaviatuuri leiutamist avaldas Dvorak 1936 aastal “Typewriting Behaviour: Psychology Applied to Teaching and Learning Typewriting”, mis on nüüdsest vaid kättesaadav ilmselt ülikoolide raamatukogudes. Trükimasinaid Dvoraki laotusega tehti väheseid ja massidesse nad kunagi ei jõudnudki. Üks pilt härra Dvorakist ja tema õppeklassist:

dvorak_typing_class_1932_14_nov

Dvorak suri 1975, ilma inimeste poolse tunnustuseta tema elutööle võttes selle kokku lausesse: “I’m tired of trying to do something worthwhile for human race, they simply don’t want to change!” (”Ma olen väsinud tegemast midagi kasulikku inimrassile – nad lihtsalt ei taha muutuda!”). Seitse aastat hiljem 1982 tunnustati Dvoraki klaviatuur ANSI (American National Standards Institute) poolt ja on seega standard.